Mihai Eminescu “Cezara. Vaene Dionis”

Pean ütlema, et Mihai Eminescu nime polnud ma enne selle raamatu lugemist kordagi kuulnud. Aga “Loomingu Raamatukogu” ise on tegelikult kvaliteedimärk ning seepärast võtsin selle raamatu endale üleeile õhtulektüüriks.
Raamata avalugu “Cezara”, on tegelikult üsna tüüpiline romantiline lugu fataalsest ja õnnetust armastusest. Võib-olla tänase lugeja jaoks juba veidi ülelaagerdanud veini moodi, sest nii see, kuidas armastajad isegi peale armastuse eest põgenemist ikka kokku saavad ning ka see, kuidas armukadedusest nende vaenlaseks saanu ka just õigel ajal õiges kohas satub olema, et jutule ikka traagiline lõpplahendus anda, on kaasaegse inimese jaoks juba veidi liiga romantismiaja kaanoneid järgiv lahendus.

Palju olulisem on aga raamatu teine lugu “Vaene Dionis”, mida peetakse ka Eminescu parimaks proosateoseks. See on poeetilis-müstiline nägemus hingederändamisest, kus kahel korral toimub peaaegu märkamatult ajas liikumine ja ühel hetkel on tegelaseks vaesuses virelev fanaatiline raamatusõber Dionis ja järgmisel hetkel XVIII sajandil elanud juudi meistri Rubeni õpilane munk Dan. Ülemineku põhjustas müstiline astroloogia käsikiri, mis Dionisi kätte sattus ja sidus ta oma eelmise kehastusega. Ka teistel põhitegelastel on teises ajastus oma analoogid. Kui küsida, mida raamat meenutab, siis kahtlemata Gustav Meyrinki “Golemit”, mida ma olen vist oma viis-kuus korda lugenud. Siin toimub isikutevahetus käsikirja kaudu, “Golemis” elab peategelane hoopis teise isikuga toimunud müstilised juhtumised läbi seetõttu, et kogemata paneb pähe tolle kübara. Mõlemas on kandvaks ideeks juudi müstika. Kui Dionis on lihtsalt raamatuarmastajast romantik, siis munk Dan ihkab rohkemat, ta ihaldab absoluutset teadmist, seda, mis teeks inimesest Jumala … aga sel hetkel kui ta ise seda endale teadvustab, saab talle selgeks selle iha hukatuslikkus ja ta loobub talle varem maagilise rituaali käigus osaks saanud teadmistest. Ometi on ka tema saanud kontakti oma järgmise eksitsentsiga ning võib ütelda, et Dionisi elu positiivne lahendus tuleneb Dani ohvrist.

Siin saan sõnades edasi anda vaid selle teose pealispinna. Kõige nauditavam oli minu jaoks siiski autori poeetiline, laulev ja romantiline stiil. Aga nii on vist kõigi autoritega, kes on ennekõike luuletajad ja alles siis prosaistid.

Mihai Eminescu “Cezara. Vaene Dion”
Loomingu Raamatukogu 1996/7
80 lk

Hinne 5/5

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s