Raamatud, millest pikemalt ei kirjuta I

Üldiselt on selle raamatuarvustuse või lugemiselamuse kirjapanekuga nii, et selleks, et sellisel tegevusel oleks mingi mõte peab raamat sind kas puudutama, olema millegi poolest meeldejääv, või siis tõesti andma sulle oma sisuga hulgaliselt mõtteid arutlemiseks.

Samas on perioode, kus järjest satuvad ette raamatud, millest kohe pole midagi pikalt kirjutada. Osaliselt on selles süüdi üks minu iseloomujoon, nimelt mingi sisemine süstemaatilisus. Ma üldiselt ei jäta raamatuid pooleli ja loen läbi ka niiöelda “halvad raamatud”. Ja kui ma satun juba mingi sarja esimest raamatut lugema, siis reeglina ma loen läbi terve sarja. Mul on küll sarju, millest olen lugenud läbi vaid paar esimest raamatut, aga need on minu jaoks otsekui lahtine uks, mis saab suletud alles siis, kui terve sari on loetud. Ja selline lahtine uks mõjub mulle alati mõnevõrra häirivalt.

Liisi haiguse ajal oli stress nii suur, et suutsin septembri teises pooles ja oktoobris lugeda ainult lasteraamatuid. Avastasin Liisi tütre riiulist Lemony Snicketi “Sari õnnetuid lugusid” kuus esimest osa ning need olid suuresti minu septembri lõpu lektüür – muud mu aju lihtsalt ei suutnud suures pingeseisundis vastu võtta. Loomulikult tuleb sarja nüüd inglise keeles edasi lugeda, sest raamatukogust ei viitsi ma ülejäänud eesti keelde tõlgitud osi võtma minna ja neli viimast osa on üldse tõlkimata. Aga ehk kirjutan sellest sarjast pikemalt juba siis, kui kogu sarja olen läbi saanud … või ka ei kirjuta, kui see mulle mingit erilist muljet ei avalda. Üldiselt selline päris muhe lugemine hetkedeks, kus aju on pingest üsna surnud.

Teine lasteraamatute sari, mille ma Elisa Raamatute vahendusel ette võtsin, on Åsa Larssoni kümneosaline “Pax” sari. See on õnneks täielikult eesti keelde tõlgitud ning lasteraamatu kohta oli tegu üsna õnnestunud teostesarjaga. Loomulikult pole ma päris sihtrühm, aga olukorras, kus mu lugemisvõime ja keskendumisvõime pole ikkagi veel täielikult taastunud, on selline kerge lastele mõeldud fantasy täiesti omal kohal.

Tegelikult tekitasid mõlemad ülalnimetatud sarjad minus ühe veendumuse: kui juba lastekirjandust lugeda, siis kindlasti sellist, mille kohte inglise keeles kirjutatakse “middle grade”, aga mitte seda, mille kohta kasutatakse väljendit “young adult”. Viimane sõnapaar hakkab minus tekitama mingit peaaegu automaatselt tekkivat iiveldustunet: kas on seal tütarlaps, kes leiab endale boyfriendi, kes osutub vampiiriks/libahundiks/haldjaks vms ja algavad rumalad seiklused, kusjuures tüdruk ise on reeglina sama tühja silmavaatega, kui kurikuulsa “Videviku” peategelane või siis on teos pisaratekiskuja stiilis, et poisil on vähk ja kohe kohe sureb ära ning tüdrukul on ka vähk ning temagi on suremas ning nad armuvad ja see on nii ilus ja siis nad surevad ära ja kõik nutavad … ainult et ma kipun selliste romaanide peale pigem homeeriliselt naerma, sest see, kuidas seal pisaraid välja meelitatakse on sama läbinähtav kui ilmaliku matusetalitaja jutt. Ühesõnaga kui “middle grade” on loetav, siis “young adult” faasis toimub massiline lugejate ettevalmistamine sellisteks “geniaalseteks” teosteks nagu “Fifty Shades of Gray”, Bridget Jonesi saaga, Agatha Raisini seeria ja lugematud naistekad.

Lisaks lasteraamatutele mahuvad viimase paari nädala loetu sisse veel Johannese Ilmutusraamatu “Loomingu Raamatukogus” ilmunud uustõlge, mis oli päris huvitav, kirjastuses Fantaasia 2007. aastal ilmunud “Holmesi müsteeriumid” – valik Sherlock Holmesi teemalisi paštisse – ääretult kahvatu ja mittemidagiütlev teos, Edgar Wallace “Sinine käsi” (mulle Wallace meeldib, ainult et kirjutada pole temast midagi) ning Toomas Raudami “Igavene linn” – ma siiamaani ei saa päris aru, kas tegu oli väga igava või väga keerulise teosega.

Igal juhul midagi sellist, millest oleks eraldi sissekanne tulnud, ma viimase nädala jooksul pole lugenud. Ilmselt avaldan ka edaspidi lisaks eraldi teostest rääkivatele sissekannetele selliseid üldisi ülevaateid neist raamatutest, millest saadud mulje on nõrgem või mis lihtsalt ei inspireeri neist eraldi kirjutama.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s