Pikem vaikus

Kuidagi on juhtunud nii, et olen siin blogis peaaegu pool aastat vait olnud. See ei tähenda, et ma sel ajal poleks midagi lugenud. Lihtsalt vahepeal kippus meeleolu tumedaks ja siis tuli see karantiin, mistõttu aju on olnud pigem selline väsinud ja kirjutamisvõime madal.

Ega ma ka selle aasta kirjutistega väga rahul ei ole. Lihtsalt hetkel midagi paremat ei suuda, aga kui ma paremat ei suuda, siis olen ka pikemalt vait. Kirjutada tasub vaid siis, kui tõesti see kirjutis loob mingigi uue kvaliteedi, annab mingeid uusi vaatenurki või vähemalt peegeldab mingeid mõtteid, mida raamat on tekitanud. Lihtsalt “lugesin raamatut X, meeldis väga” või “ei meeldinud” pole mõtet üldse kirjutama hakata.

Ehk siis teemaks see, et ka mõtted millegi üle peavad olema sedavõrd kvaliteetsed, et sa ei häbene neid teistele näidata. Aga see eeldab, et aju poleks väsinud ja ka raamat oleks selline, mis lausa sunnib endast kirjutama.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s