Henryk Sienkiewicz „Uputus“

Teema 28 – Nobeli preemia võitnud kirjaniku raamat

Minu mäletamist mööda lugesin ma Sienkiewiczi „Uputust“ nüüd kolmandat või siiski teist korda. Miks ma päris kindel pole, mitmendat korda ma seda lugesin,on seetõttu, et kusagil üheksakümnendate lõpus ma kindlasti mäletan, et ma selle raamatu raamatukogust võtsin, ent praegu lugedes ei tule mitte midagi ette. Arvestades seda, et ma olen alati võtnud raamatukogust rohkem raamatuid, kui ma ära jõudsin lugeda, võis täiesti olla, et ma üksnes laenutasin selle ja lugemiseni ei jõudnudki. Esimest lugemist mäletan selle eest väga eredalt, sest see oli keskkooli ajal ning tegu oli ikkagi tol ajal suure haruldusega: ennesõjaaegse Nobeli Laureaatide sarja punase köitega. Kunagi kaheksakümnendate lõpus nägin ka selle teose järgi tehtud filmi, nii et isegi nüüdsel lugemisel tuli peategelasest lugedes eredalt silme ette Daniel Olbrychski välimus sellest filmist.

Vahetult peale raamatu lõpetamist pidin lausa internetist uurima, kas Sienkiewiczit on määratletud kui neoromantikut. Tema kangelaste laad ning raamatu üldine eepiline atmosfäär tekitasid minus pidevalt tunde, et tegu pole mitte XIX sajandi lõpus kirjutatud teose, vaid pigem sajandi algupoole romantilises traditsioonis kirjutatud romaaniga. Neoromantikuks Sienkiewiczit ei nimetata, küll aga leidsin selle teose kohta termini „poola positivism“. Ehk see seletab asjaolu, et tema positiivsed tegelased olid tänase lugeja jaoks ebarealistlikult heroilised ja tugevad ning sooritasid ajuti täiesti uskumatuid kangelastegusid.

„Uputus“ kuulub Sienkiewiczi romaanitriloogiasse, mida Poola keeles nimetataksegi lihtsalt „Trilogia“. Autor on valinud oma romaanide aineseks tegelikult ühe raske perioodi Poola ajaloos, kus pidevate sõdade käigus Poola suurriik järk järgult laguneb. Seejuures on raamatud aga kirjutatud nii, et jääks mulje, nagu oleks tegu suurte ja võidukate sõdadega. Tegelikkuses aga kaotab Poola riik triloogia esimese osa „Tule ja mõõgaga“ sündumste tagajärjel Ukraina, triloogia teise osa „Uputus“ sündmuste järel Liivimaa. Samas, arvestades seda, et raamatud ilmusid ajal, mil Poola oli kaotanud ka iseseisvuse ja kuulus Vene Tsaaririigi koosseisu, on see heroliline stiil mõistetav ning ma saan aru miks need teosed on poolakatele väga olulised tänase päevani.

Kui nüüd tegelaste ajuti lausa uskumatult kangelaslik käitumine välja arvata, on eesti keeles kolmes köites ilmunud „Uputus“ kergesti loetav, tempokas ja kindlasti paljuski romantiline teos, vähemalt neile, kes rüütellikust ja sõjaromantikat lugeda armastavad. Nagu paljudel ajalooliste romaanide autoritel, nii kipuvad ka Sienkiewiczi naiskarakterid olema kõvasti kahvatumad. Ehk on selle põhjuseks asjaolu, et sõda on peamiselt meeste mängumaa, või ei tahtnud autor oma naistegelastes eemalduda sellest romantilis-heroilisest jutustamislaadist, aga julgen ütelda, et naised mängivad vähemalt selles romaanis vaid seda rolli, et motiveerivad mehi kangelastegusid tegema ning triloogia esimesest osast „Tule ja mõõgaga“ ei jäänud mulle üldse ühtegi eredat naiskarakterit meelde, ehkki ka seal oli üks süžeeliin ju peategelast katsumused oma armastatut päästes. Naiskarakterite nõrkus tundub olevat aga üldse paljude ajalooliste romaanide autorite üks probleeme. Mõne aja pärast, kui ma järjekordse Walter Scotti romaani olen lõpetanud, kirjutan sellest kindlasti veel.

Leidsin end „Uputust“ lugedes mitmel korral mõtlemas, et kas Sienkiewicz oleks ka tänapäeval Nobeli preemia saanud ning kaldun vastama eitavalt. See, mida me tänapäeval väärtkirjanduseks peame, on siiski midagi sootuks muud kui 1901. aastal ning romantilis-heroilise ajalooline romaani liigitaks tänased hindajad vist pigem meelelahutuskirjanduse kui väärtkirjanduse kategooriasse.

Henryk Sienkiewicz „Uputus“ 
1. kd  Eesti Raamat 1993  251 lk

2. kd  Eesti Raamat 1993  303 lk

3. kd Eesti Raamat 1993  190 lk


8/10

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s